Luäpjäiäigi myötistij ennuu muottuu ete tääl lii juo kiđđátäälvi muotakasoduh. Kalga tibi uäiniđ moon ennuu giđđuu lii muotá.       Talle ko muäi Kamessuolluu Samaláin láin äiđivahtán te ohtii skaammamänu loopast 1973 muäi poodiijn Vuodasluohta uäivääst Anttila kiämpän, taste lii Virddäänaargan vala 25 kilometered. Orostäin iijjan já itten tibi väččeen loppamäädhi, mii tibi lii ko iij la muotaken.   Iđetest ko čaranim ja vuolkim olkon eelliđ te läykkejim olgos te muotá lii idduurei. Liiuks täät tuotaken vuoi nohhäär-us uäinám, kuämmiräin haursti muottuu já juolgijuv aaalgij kalmeđ, te tuotá täät lii. Piejjim heelän tuula já päänusiis čääši.              Rauham skippäär ja  eeđam                                                 -Eänusun muoi kolššii vyölkiđ, tađe pyöreeb mađe tolelää.           -Kuus nuuvt lii huäppu ete kalgá seuŋaden vyölgiđ.                   -Eleba olkon keččámen te tun-uv ibertah. jä ko Saammal mana olgos te kulloo korottam ete moon liebbuu näälä tääl kalgá peessađ Virddäänjaargan. Iđetestkäähvi maŋá vuolggiijn käälliđ, čyötimeterd ko kaallim oudast te Saammal-kes moonai oután, maaeeld lai ennuu hiäälpup käällil luotaimeld. Pippoojäyri peht Saammal eätä   -Räjialmaah laa vuäjjám kiälhäin räje paalda luodá, mun jo outilähhää kuullim mähte kielkkämoottor-te kullui, eänusun muoi mooná tohon jä vääči kiälkkäludameld?         -Eänkä mooná, jiehuvsk mušte ete puäsuiäiđi já ruošräje kooskán ijlah lope moonnađ, tothán lohä räjilooveest-uv čielgásäut.                                                                                 -Mun jiem kuiteg mooná, mooná ohtuu jes haalidáh. mun ettim. iij Saammal ohtuu moonnam.  Mottoom äigi ko kaaliijn te kiälkkäluodda poođij verejääst munnuupele äiđid já tot kiälkkäluoddá moonai Šapšjäyri vahtatákasarmin, čaŋáläin siisá já munnui-uv leškuu käähvi já eemeed lai liäipum niisuid, heevij peivikäävi äigi, elaččii munnuu tuälvumen moottorkiälhäin puäsuikiäppäladduu verejää luus já opped vuolggiijn käälliđ muottuu. Seuŋád poođij huäpust mute kaaliijn outaskukei, šleđgálaampust nuuvvái patter, lai kutág väripatter, nuuthan muoi vaipaškuođáin tijme lai aldá ouče läin Čuhcejäyri puotá te Saammal tuäsä tuärispel já eätä.                                              -Tolddee kale syöbdee uäinoo, eänusun moona tohon já čokkii tuulá.  Nuuvt porggäin, virettäin motomijd piässäid já karssain kyätseid vuälä já taste muäi iijá iššte nuhhäin, puoláš iij lámaš piuvas čoŋgá lai. Taste tot ijjá moonai já seuŋád valá lai ko vuolggiijn juätkiđ määđhi.  Nuut muäi pessäin Ŋjellim väre oolá ja ko pesseen Virddääŋaarga vahtásajan já manneen siisá te uäiväämus koijád?                                                                          -Mahtkes tuoi täggäär sijvon leppeđ jotemen äiđireisust.?               Saammal ko maainastij te käle vääpel Tyni omattalai, já päähui mottoom almáá tuälvuđ munnuu autoin Ŋjellimen. Tot reisu lai teggaar ete maŋgii maŋá-uv vala muštiijn.