13. Evakkon vyölkim já maassád pyättim. Suäti ko nuuvvai šohšamánudest -44 te räuhu eäh`tu lai nuut`et Saksalijd  kalká ääjjiđ Suomast skaamamáánu loopan -44, já tiäđuust lai et nuut huäpust saksaliih eä vyölki, Tontet koolkai Säme ässeid já uba tavesuoma ulmuid tuälvuđ evakkon koskasuoman. Lesk Aanti Uulá lai talle postaalmaien já puoutij säne Vuäskujäurán já Sulgušjáuran ete huäpust kalka vyölkiđ Nellimen tontet ko älkeh vievá sirteđ Peäčämest  já huäpust tot lii Njellimliij vuäru, talle aalkij tuške, piutesseehaid teytiđ, muite tävirijd suolluid teiká miätsän čiehađ, nuut porkemáánnud loopast piutas seehah stuorra kärbäs já, Uulá já äkku vuolggiin juuvva vuälus Njellimen, Aila Vääpu jä Auni väčiläin pälkemeld já kyöddiv vuäruttuvij Aila kaantá mii lai  pajelähhää ihäsiš. Kärpäin puätteeh ko pottii já Aila mana vieššađ jiejas sehaites te iij kauná maiten, "kuus`kes toh muu seeheh laa juoutam "Sevesuolluu äitän miij kale tuälvuin vala tävirijd outiđ vyölkim, toh kale láá kuođđum vahagest puästu seehah" Uulá västitij muŋin.         Talle mun smiettim ete eälah pihtaseh ko toh mooh laa pajalest, šohšá lii puätimen já tälvi, kale muu lii päkku iđetest vyölkiđ Sulgušjäyri Sevesuollust eelliđ, estalii kale mut mun lijjim piättám vyölkiđ. Talle Uulá eätä "Jieh tun kale ohtuu vyölki, mun vuälkäm skipären" Nuut muäi idetest toolää väciläin, out`moonoost vacciijn Sulgušjäurän, uikatain kärpsii jäurän já suvváin suolluu riiton já moonäin äitän te Uulá eätä "Moššärohe, tääbenhen laa muu taälvipiutas seehah- uv, kalepá lai pyöri ko mun vuolkim, eä liššii lama pihtaseh fääruust". Jä äitist toh muu seeha meiddee lijjii. Já nuut maased, kessiijn kärpä huäššiluoutašan já väčiläin stuorrá norijkijn. Nuut vacciijn Ilpisjäurää juvvašriidon Vuäskujäyri kiäšän te Uulá eätä "Jiem lah näyt kuhe kooska kähvittää väccam, eänuv-sun kähvästel, nelki-uv lii" Tast ko muäi tulesteläin já vannaastelleen te mun vuämmašam ko Juni Heikká já Ánná puättiv nođijkijn Heikká mainast "Muoi kale pallain iho lijjii äitiist iällam já puoh lijjii väldam" Talle Uula hoksää ete "Jiemhan mun  kierkanamken eelliđ Kontsiijäyrist evakkon vyölkim säne tuälvumen ko šoodei tot vyökim huäppu" Juni Heihast lai Vuäskujäyrist käärpis já suoi sulätäin toin. Ääŋgoh vala ŋaugguu ko suoi sulädäin. Muoi Uulain väciläin pälkämeld Njellimen já ko poođiijn te eteh maht partisaanih lijjii lamaš altasijn já lijjii poollam maht munnui tipi kievä. Kuuđád Šohšamáánu saksališ autokolonná vuolkij tuälvui miij Ruäviŋaargan jä junän já iijakeššán nube iieed pooijn Oulun, tast juohhii mielhi kest lai pärni, munhan lijjim talle  pelnubihäsš, ehitest lein Ylivieskast já tolvvuu kiirkon kost lijjii lätteetieva ulmuuh, poođij nubbe peivi te Uulá, Ailá já Auni esken poođiijn já eätä "Mahtkes tun lah nuut huäpus teehen Kierkanam ko miij lein huäpustjottee junást"? "Mun poottim täävvirjunást" mun ettim. Maŋgelähhää Uulá eätä "Tuom mušis nissoon mielti kale mun-uv mielasten vyälkäššim" já nuut nissoon lohä Uulá perruu noomá, já nuut siij monnii tom "mušis" nissoon mielti. Mottoom almai kullo ehitest čuärvum"Aili Valle já Selma Morottaja lähtee minun mukaan" nuut sun tiervatij miij "Muu nommá lii Eino Perälä, lam tiij evakkosaje iššeed, mute ijláh jieššán hiävuš, tontet mun näyt maŋgeet poottim, must lii Mattti nommasaš ihäsiš kantá, eemeed nommá lii Hilmá já valá lii Emmá nommasiš äkku". Tävirijd čummiittijn rättäioolá já vuolkiijn Sievi luotameld nelji kilomeetteret te poođijn Perälä nommásiš stuorrá täälun.  Maarit Piättár Selmá hyönnijn sruärräb käämmár ko suste lijjii kyöhti kaantá Erkki já Mauri, mun hyönnejim uččeeb käämmar ko muste lai ohtá alge, stuorrá tupe  lai ohtásaš. Tain lijjii kuusah ja täloviehá välddii miij pyöreest vuästä já onnii miste šieu huolá, munnust Selmain luhostui šieu evakkosaje. Máŋgá evákko mii oonijn ohtavuođá.

1984 ko lijjim Ylivieskast työjeest te talle Peräläst iij aassam kihheen, Matti nommasaš sieradamskippäär lai Porist já motemen sun eelij kuätupäihist tentet ete teivátein já sun čaittalij puoh soojijd. Tääl ko sun lii eälättuvast te lam eällám suu kolliimen ko sun lii puättám maassad kuätupäikän.

Ailást eälah čalluuh evakkomaŋá äigist, saatij leđe ete iij lamaš inneg äiki čäälliđ. Juhan Matti lai vuälkam -45 puäsuihommäid Njelliman já kiđđuu maaačij maassat Ylivieskan mute tärkki äigi kuäs poođiijn  aalgást Naŋujäyri Nolláŋaargán "Naŋgu Maati" Matti Valle šiiljon -45 já tast moonai tälvi já kiđđuu -46 lii "Saara Piättár" eällám kiđđáčuoŋguu äigin sättimen varriimest Kontsiijuuvá Keđgiluobbál paajaakeš ATIF kiämpän, Peräläst suoi läin uästám vyölkitijn kuusá já penuviälpsii lijjii skenkkim, 1946 čohšakeesi ko tupe já naavit valmeštuvvii Keđgijäyri viestarpele riiton te varriijn toos, mute tot varriistállám iij lamaš inneg ko pelnub kilometter.  Tot ete kii já kuäs kuusá läiđejii vuoi lai-uv Naŋgjäyrist ubá keesi Naŋgu Maati já Käijä kiäčust iij lah tiäđuust. Ko mun mušteškyöttim te kussá "nilla" já, peenu "rippe" läin já säyni-uv lai. Meečist miij aasain, Nellimen lai kyöhtinubaloh kilometeret Kašlamjäyri kiäinu mute Vuäskujäyri kiäinu lai kyöhti kilometeret kuhheep. Anarášloostan lam šäällám maidnii muu pärnivuođá äigist. Maađij metsihaldatás raajái Keđgijäyri nubepele 1965, ijke autoin šiiljon peesá valaken.                

Pekka Morottaja s.27.41910-17.6.1967, Selma os.Kesti