12. Tälvisuäti čokkán 1939. Lai Juovlámáánu alkapeeli ko puohtii saava ete suäti lii čokkanám já ulmuuh kalkeh vyölkiđ evakkon, puásuialmaah vyölkeh poccuieskijn rastá Anar távaskulij já Kossáeennámpeht viestáren loopast Taašán ko ijhán tom tieđe veiká Ruošá Suomá vältä olssás.Mun toos eeđám et tot ij lah älkkee ko poccuin láá valá ucahennää uäsi, muu käällis-uv lii tuoddar työhin poccuit učamin já kalká rahtátetteđ já mahtkes Suoŋŋel nuortlešah poccuiskijn?      Maŋá poođij tiätu ete outfäru miij kolkep vyölkiđ. Puollašeh lijjii korraseh já vyölkim äjänij kuov`vá mäännuden, mun vuolkim meid källäinen čagemielti, lijjii Nuortlešáh Ähujäyripele já Päčjuuva almaah, miij lein kuhes räiđu. Te ko vuolggii, monnii Päčvuoná paijjeel te outiđ cissääjäyri poođij Pante (Kolesluouttii äššee) čapis pennuin vuästä já čagge jurkáleđei maassad. Ko läiđejijjee Naŋgujäyri Juhhään kii lai läiđiimen ko poođij to koorootij. Šage oššuu orosteđ Njellimväärän já nuut nubepeivi vyölkim luhostui. Ko moonáin Oto Eemil päihi lappat jä muoi Juhán Mattiijn ratkuusteláin tast te Eemmil eätä "Kale tiste lii styöres šagge, lái mahte suälui te juuđij" Nuut mottoom peivi keššan peesain Väširen jä piejjii uäsi šaggeest äiđän jiem tieđe montet. Eitu ko oššuu poccuid riggeeäiđän te kulluušket kirtem maaššin jiená. Ep`han miij kuussan kierkánem muiteko ubbasen šaŋaláđ muottuu siisá, poomih košatii automátkivärijkuin paččii, kuäččeeh piässäin potkanuddii, Huäpust toh poomih já lemnuuh nuhhii te vuolggii máássád. Tálle poccuid lyöštiđ olkos, eerkijd lenkiđ jä vyölkiđ olkálää tuärispel ko lai vaará ete puäteh uđđásest ko lai idetespeivi. Nuut Riutul Matti já Hentá Vääpu já muoi Juhán Mattiijn siämmää sajan já ko kierkanep eergijn leenkijd nuollađ te oppet kulluušket kirtemmašinij jiena ja opped poomih košatii, jyöhetuv ko kuätseeh sieälkän skovidii te Vääpu huäihui. Loopast puoh mašineh vuolggii. Vaahageh lijjii uččää, kiämpän lái pommi keevvam, outá räiđukerrisan lai keevvám, čággeest oinii outá sarva mii lai hauvvum mut iij lamaš  hyöneest. Tom nobdii "Molotov" sarvesen. Tast maŋgá jođeškuottii iho ko eä tuostam peivvyy jotteeđ. Monnii peiveh já lein Kossaeennam altasijn. Te Vuoli Piättár Piätärist lai mielti räiđukerrisest rátio. Jyöhe eehid sun kultalij kuulokkeikijn čiččam uutisijd te ohtii maainast "Prestent Kallio lái särnum ete räyhu suomá já ruošá kooskán láá šuolmadam.já suäti piištij 105 peivi.Nuortlešáh epitii liusen olläken tuotá. Ep innág likkam kuussán, te puohtii säne ete uäššub vyölkiđ maassád. (Tääs Aila Vääpu čalluuh tään mainasest nuhhii, ij lah tiäđuust koste čogijtás ratkii: Väširest vuoi kost tot iij lah tiäđuust kosten. Toh kieh tiettii laa toolää jäämmam).

13. Räuhuäigi. Tälvisuädi maŋga algggii Sämlijd koššođ suätiviehán já muu käällis meid juoutai Kemijäurän 22.njuhšamáánud 1940, palvalusäigi lai 350 peivid. Sun lai peessađ meddađ kidduu 1941 mute maailmtile lái taggaar et eä luäštamken vyölkiđ já suu piejjii 21 kesimáánu JR 12 vuosmuu komppanian. Sun peesai meddađ  esken 24 skammamáánu 1944. SS jääkereh lijjii Njellimest, ässeeh sijján lijjii härjänam, tuähtár-uv lai Koistisen táloost já lektesah lijjii. Eeni nuorab uäbbi lai puäččäm Sulgušjäyrist já lai lamaš kuhe äigi pyöččeeviäsust, ohtii sun oppeet jämälgij Freedlund riddoost, lijjii vieššam tuähtár já sun lái tuähtareššam suu, Auni moränij já lai kuäđđám lektasijd ja lai ettam "Kuohtii vala jäämäälg" já nuut keevai. Auni iij lamaš aipas jiärmää mute iij jollaken. Päikkituojijd pyöreest poorkai. Jotkasuäđi äiki assii täväläut mahte outlist-uv. Suoŋŋel nuortleašah juttii Njellimest käypist já tiäđestuv konják meid ostii Saksalijn, maassad ko vyöjjilii jä Ilpis- teiká Peijjäyrääpeht ko tulestellii te keššaleddii juhameš já täujä ijja moonai tast, käälkoh korttii almaid iđetest saanaid kiddá ete pisoh fäärust já vuöjilii, tälvitupeluobbalest lijjii keššam maht käälkoh vyöjeh. Mottoom nuottakäällis lai maŋgá ettam "Jesku vein tauttiiijd maná". Motomen keessiv -44 saksaliih uččii partisaanijd já Sulgušjäyrist lijjii eälläm, kuusai juämäpääđist lijjii šeejá vuoššam. Tastko vuolggii te Siskeljäyri nuorttiipeln tiekás tulastellii já hyöneest tuulá časkatii te puälläi  uddasest já nobtii tom "Saksalii pullámen"