Tääl ko lii kuhesäigän lamas lieggakeesi te omatteleh moon kume lii, muu muštomield 1972 lai meid liegga keesi, talle tuše paijjeel 30 aste peiveh eä lamaš nuut maŋká meäldluvoi ko tääl lijjii.                                                                           Mute kii nuut kuhäs muštä maiden? Jiem mun kuitag mušte ko tooshan lii nuuvt kukke äigi. Toi aigiij lijjii meccipuoluh ko muuoi ejjiin kuähšä uägialne juuđiijn časkattelmin ko äijihkoskattuvah ain čuäkkejii meccipuäluid, ruošabeln räje suovah työpistii uba mänuppaje. Pečivyöydist harvii puälu paijjaan kierruid, eeči eeđai ain ete ehidest ko kuälkkee te kalgá alkiđ raavi kuäivuđ ko iho tullá puälä läškipeht. Piäkäjuhänas Matti nuurai ain časkatijjeid ko Carmtuoddar puoluvahta lai almottam kokobeht suullan lii meččipuolu. Puoälu luus ko kierganii te kuäivuškettii raavi pirrra jyöhemuumduuh ladduuh, kovastuvviih, kuovđđiih já juvviškoveh išedii. Raavi tađemeld ko koivuu te siskiipele čuäkkejii pyölliđ, mottoommuuđuu raavi ko čuollii te vaččii vala já tuvodii já virattellii ŋihäsoorvijd ete eä viira raavi rasta ete iij puoälu peesa ton mield ulgguupel. Puoälupäikän kuođđii kyöhti vautá ko kuodduuh jä syöbdeeh já juöhemuuđuuh seutilmieutáh kale porkestii mangá oho.              Toon äigin eä lamaš luodáh ko Njellimen, vääčin kuäušáh uälgialne já muädi peivi evvis reepust. Muštám ko Mattii Hentá eeđái muin ete "reppu kalgá leđe ain valmašist ko ij tieđe moon huäpust tieges kalgá vyölgiđ puolu časketteđ."