9. Kädiseergijd uuččáđ jä liiton. Liiton vuoggii šohšamáánnut loopast, littosaje lijjii sooppám kuusniiken päikän kuus eergijd oččeeh šokkanii já puoutij eergijd maid lijjii kaunam tohon monadijn. Littosaajeest juähaš vaaldij jiejjas eergi, nuut šoddii kädiseergeh čoonnum, ohtii lai littosaje Litmääluota poođast tast vissuv luohtá noomás uäčui. Jyöhe šoušá litto lai Käränäsjäyrist Tšamtuoddar mäddääpeln Ärtteejäyri mäddäpeln, toho pottii Ähujäyri ergiocceeh. Eergeh tallaaäigin lijii ennuu, lijjii vuäjääneh, kiälkkäkesseeh já mutoi späiliheh talláá äigin eä vuosijd koddäm muite ko peskatuojijtet. Nuovámpuäsui lai späilih teiká ronno.                                        Áila Vääpu vihkuin Juho Matti Valle in 2.3.1938 jä sun varriij Kontsiijäurán já poccuuh lijjii Juni Heihá já Äänä čaggeest já puäsuikeččán lai Juhán Maati uäbbi Ailá já suu nommašiš väärääš-uv lii Äkäläuttää juuvá nuorttiipeln. Áila Vääpust lijjii 1938 luuhumpoccuuh 14 äältu 19 ergid, 11 vuoŋŋál, 8 vaareeh.9 vyössid..      Nube ive 1939 suste källäines lijjii 32 äältu,16 ergit, 9 vuoŋŋál, 12 oresvyösi, 5 vaareeh, 9 niŋálesvyösi.  Tälvisuäđiäigin eä poccuuh kiäppanam nuutken mute Pennasen juäukku ko lai Lotokulen te tohon koolkai luovatteđ ohtsest 13 ŋuovvámpoccuu já 6 luoihaseergi, uäčui luoikkađ šohšuu täälvän teiká kiđđuu kiesän, šohšuu luoikkum eergeh kále pottii kiđđuu maassat, mute Riutul Matti já Hentá Vääpu ko luoihäin giđđuu te tohon paččii puoh eergeh, talle kale Vääpu hupäletei ko eergeh tohon läppojii.