Táám mainas lam ečirohheest kuullám maht sun skaamámänudest 1944 ko peesai syätivievast já moonai Ylivieskan te Uđđáivemáánudest puásuialmaah vuolggii Anaren já Njellimkuáulu nuorttiipele poccuid uuččađ ete käunojeh-uv olläken. Naŋgujäyri ŋollaŋaargast siij assii. Te sun eätä Toivo Jokeläin ete vyölggeen ergijkuin jä kerrisijkin Čarmtuoddár taavaapel já jotteen čuoikan učámen poccuid, te nuut ko suoi nube iiđeed vuolggiijn te pessáin Koddoohäyri nuorttiikeji čuäjä taavaapel te suoi rahtiijn lävu já läin iijá te iđetest čuoikalavá Sulgušjäyri suuntän já ko čuoikäin Keđgijäyri pajjeel te alggii tiettuđ uämi čiehareh jä ko ain čuokav te čiehare voresneh já alggii vuottuđ savehlätteeh já kaunnäin maŋke poccuu ŋuovvámsaje. Meŋelähhää suoi kaunnäin poččuiduv, fattiijn kiällueergi kiddá te sun eátä Toivoin ete ryöšliih kale ain ääseh Sulǧušjäyri päihist já eeleh vorespiärgu päčimen, kuäpeš vyälkä laiđiđ? -Vyölki tun laiđiđ, lai Toivo västitam. Nuut sun čuokalij kiälluergiijn já moddii huihädij vala, pyöreest lijjii čuävulam mielti Puasuikuorademjäurän já Keđgijjäyri taavaakiäšän já rastá jäyri Koddoohjuvvii paajaas lävuus kuul. Toivo lai ettam ete "kale mun poollim ko tun vala huikkih vyölkitijn já paihikulen peenu val kullui šäukkarettem, mute eähan toh vuälgám maŋŋáál". Tast suoi ijjadäin já vala uccain lase mute eavá ton reisust inneg kaunam eenab. Kuus toin čurruin tiekás moonäin jiem mušte mainastij-uv eeči tast.
Ecirokke lii mainastij maht motomäin nuortlešäin eelijn nube keerdi Sulgešjäyri tälvipäihist já láin sahhiittellam tast ryöšlijd já tast ečirokke tieđij ete eä tälvipäihi tälo puältam, lijjii razzom já luoddajoolig moonai Kontsiijäyri suuntän, polddii tuše tálusaje ruuskijd, mutoi viistijd laa suäde maŋá varriittam Sulgešjäurän. Tontet suäđe maŋa ulmuuh sarnuu ete Tälvitupeluobbal tälo polddii suäđe äigi.
Kommentit
Tämän blogin kommentit tarkistetaan ennen julkaisua.